Olen viimased 10 aastat aidanud erinevatel rahvusvahelistel organisatsioonidel ja ettevõtetel toetada nende töötajaid teise riiki tööle asumisel. Expatide väljakutsed ühest riiki teise liikumisel on erinevad, olenevalt nende vanusest, karjääritasemest, perekondlikust seisust ja muudest teguritest. Igaühel on oma lugu ja taust. Aga peamised teemad on laias laastus ikkagi samad:

- Sotsiaalse staatuse muutumine, kuuluvustunde kadumine – uues ühiskonnas on expat esialgu “mittekeegi”. Ta ei kuulu ühtegi gruppi, ei oma endisi kooli- ega töökaaslasi. Ainsaks sotsiaalseks grupiks saabki esialgu tema tööandja kollektiiv

- Sotsiaalete normide ja käitumistavade mittetundmine – kasvõi kõige lihtsam külaskäik või üritusest osavõtt võib esialgu expat’ ile stressi tekitada, sest pole ju kindel kuidas kohalikud käituvad, mida selga panevad või millistel teemadel vestelda ei sobi

- Väärtuskonfliktid – mis on hea või mis on halb, kuidas sobib käituda või kuidas mitte, mis on uues kultuuriruumis tabu või millest inimesed väga vabalt räägivad

- Perekonna sidemete muutumine, tugivõrgustiku kadumine

- Kommunikatsiooni võimekuse vähenemine – kohaliku keele mitteoskamine on expati jaoks alati väga keeruline ja jätab ta eemale paljudest üritustest ja suhtlusvõimalustest. Kohaliku keele õppimine on üks olulisemaid tegureid, mis aitab kaasa edukale kohanemisele ja suhete loomisel

- Stress igapäevaste toimetuste tegemisel – ka kõige igapäevasemad toimingud võtavad võõral maal esialgu palju rohkem aega ja kulutavad närve. Kasvõi näiteks esimest korda paki saatmine, poest sobivate toiduainete leidmine või auto remont.

Uuringud on näidanud, et põhjalik ettevalmistus võõras kultuuri elamiseks vähendab läbipõlemise ohtu ja vähem tuleb ette töölepingu enneaegset lõpetamist, mis on ettevõttele väga kulukas. Igal organisatsioonil on olemas oma tavapärane sisseelamisprogramm, mis on mõeldud uutele töötajatele. Kui nüüd meeskonnaga liitub välismaalasest kolleeg, peaks onboardingu protsessi kuuluma ka Eestit, igapäevaelu ja eestlasi tutvustav osa, mis keskendub väärtustele, kultuurierinevustele ning annab ülevaate eesti äri-ja seltskondlikust protokollist. See aitab kaasa avatumale suhtumisele, aitab välismaalasel paremini aru saada eestlaste väärtushinnangutest ja ajaloolistest seostest ning ta tunneb ennast Eestis mugavamalt ja oodatuna.

Kui ettevõte värbab omale välismaalase, kes kolib Eestisse koos perega, siis tasub kaasata onboardingu protsessi ka tema abikaasa, kus ta saaks tutvuda ettevõtte ja personalitöötajatega. Tähtis on, et terve pere tunnetab, et nad on ettevõttesse oodatud ja neid toetatakse igakülgselt, sest sellel perioodil on firma nende ainuke sotsiaalvõrgustik ja tugi Eestis. Kui välistöötaja abikaasa/partner jääb koju üksi, on väga suur võimalus, et tema rahulolematus ja stress uuel kodumaal kasvab ning see võib päädida kogu pere tagasikolimisega.

Ka välistöötajate abikaasade lood on erinevad. Osad hakkavad aktiivselt omale professionaalset väljundit otsima juba esimestest päevadest peale ja leiavad omale meelepärase töö või tegevuse üsna kiiresti. Aga on väga palju neid, kes jäävadki nelja seina vahele istuma ning mida pikemaks see aeg venib seda keerulisem on neil uues kultuuris jalgu alla saada. Olen viimase kolme aasta jooksul kokku puutunud väga paljude expatide abikaasadega Work in Estonia poolt ellu kutsutud programmi „Re-invent yourself in Estonia“ raames. Meie gruppides on olnud väga motiveerituid ja initsiatiivikaid tööotsijaid ning samas ka mitmeid sügavas depressioonis olevaid osalejaid, kes on Eestisse kolinud just oma abikaasa/partneri töö tõttu ning pole suutnud siinses ühiskonnas kohaneda. Nii naisi kui mehi. Paljud neist on tunnistanud, et on juba pidanud plaane koos oma perega tagasi kolida sest kohanemine pole õnnestunud.